Hardi Kinnas Äripäevas: Zoomi väsimusest päästab vana hea koosolek

MySpotit tiim päriselt koos ja uusi mõtteid põrgatamas.

Ettevõtted on kolinud traditsioonilistest kontoritest digilmaailma ning töötajate päevad on täitunud virtuaalkoosolekutega. Maailmas on pead tõstmas uus nähtus nagu Zoom fatigue, mis hõlmab endas väsimus- ja läbipõlemistunnet rohketest videokoosolekutest.

Covid-19 viiruse plahvatuslikust levikust alates veedame videokoosolekutel rohkem aega kui kunagi varem. Videokõne platvormid nagu Zoom, Google Hangouts, Microsoft Teams, Skype ja teised on aidanud meil säilitada töökohti ning olla üksteisega ühenduses. Ilma nende ja paljude teiste tehnoloogiliste lahendusteta oleksime olnud veelgi suuremas isolatsioonis.

Kui esialgu pakkusid tänuväärsed videokõne platvormid meile omajagu uudsust ja kinnitust, et saame töö tehtud ka pandeemia ajal, siis pärast pikki kuid isolatsioonis on hakanud videokõnede igapäevane tulv meilt tolli võtma. Kui käesoleva aasta jaanuaris tehti Zoomi kaudu 100 miljardit kõneminutit, siis aprilli kohta raporteeris tehnoloogia uueks superstaariks tõusnud ettevõte kõneminutite plahvatuslikku tõusu juba kahele triljonile. Ja need on vaid Zoomi näitajad. Pole siis ime, et uus modernne nähtus just Zoomi väsimuseks ristiti.

Zoomi väsimus on viimastel kuudel kajastust leidnud mitmetes suurtes meediaväljaannetes nagu Forbes, BBC ja National Geographic. Erinevate teadlaste sõnul on nähtuse iva selles, et tehnoloogia on meie aju liigselt koormamas. Paljud meist kogevad ebaproportsionaalselt suurt ärevust enne videokõnet ning on kurnatud selle järel. Massidele kättesaadav tehnoloogia ei paku meile veel reaallähedasi videokõne kogemusi, millega meie aju loomulikult kohanduks. Praegu nõuavad igapäevased virtuaalsed interaktsioonid meilt veel suuri pingutusi.

Videokõne ajal väsitavad meid ühelt poolt kehvast internetiühendusest põhjustatud segajad nagu pildi hangumine, taustamüra, kaja ja kõne katkemine. Teisalt ei paku piiratud vaateväli meile võimalust rääkija kehakeelt lugeda või kõnes osalejate meelsust külgnägemise kaudu tõlgendada. Videokoosolekud eeldavad pikemat ja intensiivsemat silmsidet kui füüsilised koosolekud ning tihti tuleb keskenduda oma vaateväljas mitmele inimesele korraga, mis tähelepanu hoopis hajutab. Samuti võime tunda privaatsuse puudumist, kui meie meeskond on äkitselt meile lähemal, kui me harjunud oleme, sisenedes vaid käegakatsutaval kaugusel asuva arvutiekraani kaudu meie koju. Need on vaid mõned näited sellest, mis paljudel meist ärevust ja üleväsimust tekitab.

Hiljuti viidi Silicon Valley’st alguse saanud 3,6 miljoni kasutajaga töötajate võrgustikus Blind läbi uuring Zoomi väsimuse kohta. Selle tulemused näitavad, et uueks rutiiniks saanud videokoosolekud on hakanud oma efektiivsust kaotama. Küsimusele „Kui aktiivne osaleja sa oled oma töökoosolekutel?“ vastas vaid iga viies töötaja 4666-st küsitluses osalenust, et võtab virtuaalkoosolekutest aktiivselt osa, kuulab ja annab tagasisidet. Ligikaudu neljandik (26%) vastas, et teeb koosoleku ajal muid asju ning reageerib vaid siis, kui teda kõnetatakse. Umbes sama hulk (27%) töötajaid teatas, et püüab koosolekute ajal hoida tähelepanu üleval, kuid see kipub tihti hajuma.

Lähikuudel plaanivad CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri hiljutise uuringu järgi paindlikuma töökorraldusega jätkata üle poole (56%) töötajatest. Ka mitmed teadaolevad suurte ettevõtete (Eesti Energia, Helmes jt) sisesed uuringud kinnitavad töötajate eelistust jätkata paindliku töökorraldusega ehk et rakendada hübriidmudelit, mille järgi käiakse paar päeva nädalas kontoris ning ülejäänud ajal tehakse kaugtööd. 

Kuigi virtuaalkoosolekud ei ole kuhugile kadumas ning jäävad ka edaspidi paljudele meist osaks meie igapäevatööst, siis soovitavad tööelu uurijad ka siin rakendada hübriidmudelit ning meeskondadel aeg-ajalt ka kokku saada. Koosolekuid tuleks pidada aga seal, kus meeskonnal parajasti kõige parem kokku tulla on, valides just selliste parameetritega ruumi ja asukoha, mis kõige paremini koosoleku eesmärki ja sotsiaalse distantseerumise vajadust teenib.

Videokõne ei anna edasi seda tunnet, mida meeskonnad kogevad kohtudes ja see ei saa kunagi päriselt asendada füüsilisi koosolekuid. Tiimitunde hoidmine on ka üks suuremaid väljakutseid, millest juhtide ringkondades seoses üleminekuga kaugtööle räägitakse. Kui varem käidi meeskonnaga majast väljas koosolekuid pidamas selleks, et lõhkuda kontorirutiini, siis nüüd on vajalik lõhkuda rutiin, mis on tekkinud kodus töötamisest. 

Lahenduseks ei ole aga lihtsalt kontorisse tagasi naasmine, vaid juhtidel tuleb arvestada muutunud maailmaga. Töötajad ei taha minna uuest rutiinist tagasi vanasse. Pärast mitmeid kuid arvuti vahendusel suhtlemist otsivad tõelised liidrid taaskohtumiseks inspireerivaid asukohti ja uudseid koosoleku formaate, millest sünniks uus energia eesootavaks sügisperioodiks.

Loe Äripäeva arvamuslugu siit.

Hardi Kinnas on üleriigilist koosoleku- ja kaugtöökohtade võrgustikku loova idufirma MySpotit asutaja ning töötamise hübriidmudeli eestvedaja Eestis. Ettevõtte investorite hulka kuuluvad näiteks Martin Villig, Taavi Tamkivi, Gert Jostov ja Robert Kitt.

.

Hardi Kinnas

In this blog, I focus on MySpotit every day life and share tricks from telecommuting and meetings.