Keskkond loeb, selles pole kahtlust. Myspotit meeskond palus psühholoogia magister Liisa Aavikul teemat pisut avada.


Kui töötajad on õnnelikud, on nad ka produktiivsemad ja firma tulud suurenevad. Üheks mõjuteguriks on töökeskkond: heas töökeskkonnas teevad inimesed kiiremat, efektiivsemat ja innovaatilisemat tööd. Arvestades, et keskkonda investeerimine on personalikuludest soodsam, on see efektiivsem viis soorituse tõstmiseks. Ühes uuringus leiti, et kui investeerida heasse konditsioneeri vaid 10% rohkem, tasub see majanduslikult ära juba siis, kui töötaja produktiivsus kasvab vaid 0,33%. Aga milline on siis parim produktiivsust tõstev keskkond? Ühte kindlat retsepti pole, kuid põhitõdedest lähtudes on võimalik eksperimenteerida.

Kasutajakogemust kujundavad ruumis elluviidavad tegevused. Esimene küsimus on seega, milliseid eesmärke soovitakse ruumi kasutades saavutada? Tööruum peaks olema kohandatav vastavalt ülesandele. Meeskonna aktiivseks koosolekuks sobib avatud koosolekuruum. Vabaks aruteluks on ideaalne kohvik maitsva menüüga või kööginurk korraliku kohvimasinaga. Enamasti on meil aga vaja keskenduda individuaalsetele ülesannetele. Nende tegemiseks on vaja vaikset ja privaatset ala, kus pole tarvis pidevalt segajatega võidelda. Samas, kuubikudisain tekitab omakorda rohkem stressi ja ka sooritus on kehvem.

Kontoriruumideenergia suunata enda ülesannetele, selmet tegeleda kehva olustikuga nagu niru valgustus, ventilatsioon ja vali müra. Viimane on inimeste sõnul number üks vähenenud produktiivsuse põhjus. Ruumieelistusi mõjutavad lisaks nendele teguritele ka ligipääs looduslikule valgusele ja uus mööbel. Suuremad aknad ja nende lähedus seonduvad eneseraporteeritud mugavuse ja produktiivsuse suurenemisega. Töötajad on rohkem rahul ruumidega, mida puudutavatesse otsustesse neid kaasatakse. Oma ruumis end hästi tundev inimene on kiirem ja täpsem oma tööülesannetes. Töögrupi puhul tasub silmas pidada, et töötajatele oleks tagatud ligipääs jagatud tööriistadele ja varustusele. Väljundiks on suurem hulk uusi ideid ja häid soovitusi.

Iga ettevõte peab ise katsetama, milline ruum millise ülesande sooritust parandab. Arhitekt Scott Wyatt kirjeldab koostööd politseinikutega, kes avastasid väidetavalt, et roosat värvi toas 17 minutit viibimine rahustab autosõidult tulnud vange. Google’is kasutatakse ühe kindla valemi asemel erinevaid ruumidisaine (avatud, poolavatud ja kinnine) ning vaadatakse, mis töötab. Selle põhjalt on sihiks võetud töötajate üleüldise heaolu eest hoolitsemine. Esiplaanile on seatud tervislikud toidud ja trepid töötajate liikuvuse suurendamiseks. Teistes ruumides saab mugavalt tukastada ja lõõgastuda. Puudu ei jää võimalustest suhelda ja lõbutseda. Nad soovivad, et Google’i kontor oleks koht, kuhu töötaja hea meelega tuleb, jääb ja kus ta on vastavalt enda ülesannetele oma soorituse tipus. Õige tööruumi leidmiseks ei pea endale tellima Antarktika ekspeditsiooniks mõeldud iglusid nagu Google ning avastama, et need ei tööta.

Üha populaarsemaks on muutunud tunni kaupa tööruumide rentimine. Ükski ruum ei asenda muidugi  oskuslikku juhtimist, vaid on täiendavaks meetmeks ettevõtte olemasolevale kultuurile. Miks mitte proovida teha järgmine koosolek hoopis lennujaama valgusküllastes privaatruumides või aktiivne sotsialiseerumisüritus põgenemistoas?